Sellel kodulehel on kronoloogilises järjestuses kirjeldatud nii kirjas kui pildis sündmused, seotud Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi matmispaiga otsingutega Venemaal, Tveri oblastis 1988.a. kuni tema matmispaiga tähistamiseni 2011. a. puuristiga, tookord küll ainult Burashevo omavalitsuse ja allakirjutanu poolt.
2015. a. paigaldati juba meie, ajaloohuviliste rahvadiplomaatide initsiatiivil ja kulul matmispaiga tähistamiseks suur maakivi koos mälestusplaadiga ning 2016. a. kaeti plats sillutuskiviga.
Tegemist jätkub veelgi, mälestist on vaja hooldada, arendada ja kujundada, kultuurisidemeid säilitada ning vastastikust suhtlemist jätkata. Oleme tänulikud neile paljudele lihtsatele Eesti inimestele Tallinnast, Pärnumaalt, Lääne ja Ida Virumaalt, Harjumaalt, Lõuna Eestist, Eesti Armeenia Seltsile, MTÜ Eva- Studiorumile– peamisele meie ja Tveri — Burashevoga suhete hoidjale ja organisaatorile, kes kujundas ka albumi Konstantin Pätsi jälgedes ning tänu veelkord kõikidele, kes meie ettevõtmisi on toetanud ning ka kaasteeliseks olnud.
Kasutan võimalust avaldada tunnustust ka nendele headele inimestele, kes on aidanud mul seda kodulehte hoida ja arendada, kes on abistanud tõlkimisega, videode monteerimisega, subtiitrite tegemisega, kodulehe ehitamisega, selle täiendamisega, materjalide kasutada andmisega, mind arvutiasjanduses aidanud ja õpetanud jms., enamus neist teinud seda tasuta või sõbrahinnaga. Vabandan nende ees, kes jäid nimetamata, teid on palju ja see annab jõudu asjaga edasi tegeleda.
Eriline tänu Burashevo asula omavalitsusele, Tveri oblasti Kalinini rajooni juhtkonnale, Tveri Linnavalitsusele jt. heatahtliku suhtumise ning meeldejäävate vastuvõttude ning ühisürituste korraldamise eest. Kodulehelt leiate ka nendepoolse tunnustuse meile, eestlastele, tänukirjad Eesti esimese presidendi mälestuse jäädvustamise eest Venemaal! Samuti on kodulehel Venemaa kirikupea Patriarh Kirilli nimelt soe ja südamlik tänuavaldus.
2011.a. alustasin koos tolleaegse Burashevo keskkooli õppealajuhataja Valentina Solovjovaga eksponaatide kogumist loodava K. Pätsi nn. muuseumi jaoks, millisesse on nüüdseks paljude abiga talletatud arvestatav materjalide hulk ning ajalooõpetaja tutvustab seda kogu õppeprotsessi käigus, muuseum on avatud huvilistele.
Tähelepanuvääriv on fakt, et Moskva kirjanik Semjon Daniljuk kirjutas siiamaani teadaolevalt esimese ilukirjandusliku teose pühendatud Konstantin Pätsi teemale ja see on Kонстантинов крест, mida ta 07.aprillil 2017. meie Rahvusraamatukogus presenteeris. Selles teoses on ilukirjanduslikus vormis kirjeldatud sündmused, seotud K. Pätsi säilmete otsingutega ning väljakaevamistega. Kinkisin nii Daniljukile kui kaasprototüüp Pankratjevile albumi Konstantin Pätsi jälgedes. On oodata ka selle raamatu tõlget eesti keelde.
Selle, 2018.a. aasta kevadepoole, nagu ka tulevikus, kavandame jälle Burashevo ja Tveri külastust. Kellel huvi, kontaktaadressid kodulehel olemas, palume võtta ühendust.
Loodame, et oleme ka endi tagasihoidliku tegevusega andnud panuse EESTI 100. aastapäeva tähistamisele. Soovime Eesti riigile igavest kestma jäämist!
Lugupidamisega, kaasteeliste ja toetajate nimel
Henn Latt, kodulehe koostaja
Konstantin Pätsi matmispaiga tähistamise, kujundamise ning väljaehitamise peamisteks organisaatoriteks ning rahastajateks on olnud
NIKOLAI PANKRATJEV, kuni 1990. aastani Burashevo vallavanem, panustab eraisikuna
HENN LATT, pensionär- ajaloohuviline
NIINA PEERNA, KETLIN PUKK jt., MTÜ Eva Studiorum
Venemaal on avatud püsiväljapanek Konstantin Pätsi mälestuseks